Kõigepealt alustan sellega, et lugesin just Ingridi viimast blogipostitust ja pisar tuli lausa silma, sest see on nii kurb, kui ruttu aeg läinud on. Siiamaani on igal päeval nii tore meenutada kõiki meie imelikke tegemisi ja Inksi juures ööseni passides nii, et tema ema mind ja Katat lõpuks koju ajas. Ingridi maha jätmine oli ainukene negatiivne asi kolimise juures. INGRID ON NII MUSI JA TORE JA ÄGE JA TAHAN TEDA KALLISTADA VÄGA KAUA.
Aga nüüd, lõpetamine oli. Oeh, see oli samuti kurb ja lõbus samal ajal. Kurb on see, et paljud toredad lahkuvad, lõbus on see, et uus etapp on jälle käes. Oeh jälle. Ma ei oska mitte midagi muud öelda. Kurb. (suvevaheaeg on hea though) Mulle meeldis inimesi kallistada ka, kallistage mind rohkem palun, kallistamine on äge.
Veeel me kolisime korterist ära. Nagu ma juba ütlesin, kalli Inksi maha jätmine oli ainukene halb asi, muidu olen ma õnnelik siin majas. Uni on palju parem, ruumi on palju rohkem ja Selverisse kõndimiseks läheb ikka korralikult aega ning saabki liikuda! Paljud toredad elavad ka lähedal. Jeeee. Kolida aitasid meil isa sõbrad, kes olid tulnud kohale nii Soomest kui ka Tallinnast :) Klaveri tassimise üle sai palju nalja visatud ja muidu on ka elu päris viis, homme saan isegi lindil joosta juba, juhhhheeiiii.
Jaanipäevast nii palju, et härra linnapea isiklikult tõi meile võidutule, meie lõke koosnes põhiliselt korteri keldri kraamist.
Kell on palju, peaaegu neli hommikul ning ma peaks magama minema tegelt. Teie aga nautige pilte.
 |
| mul on kõige parem isa terves maaaailmas |
 |
| juhhhei |
No comments:
Post a Comment