Guud morning.
Viimane postitus sai tehtud jaanipäeval ning peale seda pole eriti midagi toimunudki, vähemalt mitte minu elus. Tõenäoliselt käiksin kasvõi üksinda jalutamas, aga kahjuks on see hetkel totaalselt võimatu. Jaanipäev oligi nädal aega tagasi ja selle nädala jooksul olen käinud igal päeval arsti juures. Mõned korrad kiirabis, mõned korrad perearsti keskuses.
Peale esimest lõikust sain elada valude käes üle nädalavahetuse ning esmaspäeva, kuni saabus teisipäev ja kohe ütlesid arstid, et läheb uuesti lõikuseks. Muidugi olin väga väga närvis ja enamus aja nutsin, kuigi valu ei olnud, aga esimesest opist oli šokk nii suur, et ei suutnud kuidagi rahulikuks jääda. Lõpuks, kui meid vastu võeti, sest seal oli järjekord, öeldi, et seekord teevad narkoosiga. Olin õnnelik, et tol hommikul söönud polnud, sest muidu oleks ära jäänud. Ilmselgelt olin ka väga õnnelik, sest narkoos on selle esimese tuimestuse kõrval puhkus Miami rannas. Tegelikult on see täiega äge, et järsku jäin nö magama ja siis ärkasin ning kõik oli tehtud. See inimene, kes narkoosi leiutas, on geenius minu silmis :)Ahjaa, üks esimestest asjadest, mida peale üles ärkamist ütlesin, oli "tahan Castle'it vaadata" hehe. Seejärel läksin ilusti-kenasti koju ja olengi põhimõtteliselt terve aja veetnud istudes/ühel jalal hüpates. Nüüd on asjad juba päris kohutavad, sest see jalg, millel hüppan, kannatab lihasvalude käes ja sääremari on ka suurem, kui teise jala oma, mis on muidugi loogiline. Aga haav paraneb päris kenasti, kuigi kardan, et 2/3 suvest on kindlasti rikutud, kena huh?
Igatahes, täna käisin emaga karkudega selveris ning hiljem õhtul Inksiga korraks õues. Ei tea, hoidke pöidlad pihus ja ise hoian ka :):)
Hüvasti.
oi mul polegi ühtegi pilti, mida lisada O.O
Viimane postitus sai tehtud jaanipäeval ning peale seda pole eriti midagi toimunudki, vähemalt mitte minu elus. Tõenäoliselt käiksin kasvõi üksinda jalutamas, aga kahjuks on see hetkel totaalselt võimatu. Jaanipäev oligi nädal aega tagasi ja selle nädala jooksul olen käinud igal päeval arsti juures. Mõned korrad kiirabis, mõned korrad perearsti keskuses.
Peale esimest lõikust sain elada valude käes üle nädalavahetuse ning esmaspäeva, kuni saabus teisipäev ja kohe ütlesid arstid, et läheb uuesti lõikuseks. Muidugi olin väga väga närvis ja enamus aja nutsin, kuigi valu ei olnud, aga esimesest opist oli šokk nii suur, et ei suutnud kuidagi rahulikuks jääda. Lõpuks, kui meid vastu võeti, sest seal oli järjekord, öeldi, et seekord teevad narkoosiga. Olin õnnelik, et tol hommikul söönud polnud, sest muidu oleks ära jäänud. Ilmselgelt olin ka väga õnnelik, sest narkoos on selle esimese tuimestuse kõrval puhkus Miami rannas. Tegelikult on see täiega äge, et järsku jäin nö magama ja siis ärkasin ning kõik oli tehtud. See inimene, kes narkoosi leiutas, on geenius minu silmis :)Ahjaa, üks esimestest asjadest, mida peale üles ärkamist ütlesin, oli "tahan Castle'it vaadata" hehe. Seejärel läksin ilusti-kenasti koju ja olengi põhimõtteliselt terve aja veetnud istudes/ühel jalal hüpates. Nüüd on asjad juba päris kohutavad, sest see jalg, millel hüppan, kannatab lihasvalude käes ja sääremari on ka suurem, kui teise jala oma, mis on muidugi loogiline. Aga haav paraneb päris kenasti, kuigi kardan, et 2/3 suvest on kindlasti rikutud, kena huh?
Igatahes, täna käisin emaga karkudega selveris ning hiljem õhtul Inksiga korraks õues. Ei tea, hoidke pöidlad pihus ja ise hoian ka :):)
Hüvasti.
oi mul polegi ühtegi pilti, mida lisada O.O
No comments:
Post a Comment