Oi, selline koht eksisteerib internetiavarustes.
Ei oskagi kuidagi alustada, nii kaua pole blogipostitust kirjutanud, seega andestage, kui ei suuda kõike, mis kahe aasta jooksul juhtunud on, ära märkida.
Nonii, kust alustada, millega olen tegelenud? Ausalt öeldes mitte millegi erilisega. Või noh, minu jaoks on umbes kümme korda Game of Thronesi maratonvaatamine väga sisukas ning märkimisväärne, kuid tavainimesele pole see eriline saavutus. (Sooviksin, et liialdaksin, kuid ausalt ka olen igat osa kuskil kümme korda vaadanud) Kuidas nii aktiivse elu kõrvalt teisteks asjadeks aega jääb? Ega ei jäägi, aga kuidagi olen ikkagi muuga ka tegelenud, näiteks paari teist sarja vaadanud, palju lugenud, podcaste kuulanud ja haige olnud juhhei.
Ei, aga tõsiselt rääkides, käisime tantsukaga Makedoonias, tegime palju trenni, siis tegime veel trenni, kus naersime palju ning üks hetk jõudis aeg lõpetamiseni, kus nutsime palju. Kolmele aastale gümnaasiumis sai ka kuidagi mingisugusel imekombel kuldmedaliga punkt pandud, paljude sõpradega hüvasti jäetud. Peale seda reisisin medalirahade (loe: vallarahade) eest Pariisi, käisime Agnesega ringi, hästi-hästi tore oli. Ühel hetkel tuli Pokemon Go välja, püüdsin paar elukat, kogusin munasid, kõndisin, et need kooruksid, kuid siis kustutasin äpi ära. Valisin punase teami, kui see kellelegi midagi ütleb. Mulle ei ütle. Üheks teiseks suureks saavutuseks võib pidada Krisliniga Snapchatis 318 päeva täitumist. Kindlasti pean mainima, et tegelikult on see arv peaaegu 400, kuid tehnilistel põhjustel pidi preili Kivistik uue kasutaja tegema ja olime sunnitud nullist alustama, #goals jne.
Kõige suurem muutus on kindlasti see, et tulin Tartusse ülikooli eripedagoogikat õppima. Pidin oma kullakallilt Hiiumalt lahkuma ning alustama elu Tartus. See on selline kahe otsaga asi, sest mulle tohutult meeldib siin, kuid igatsen siiski kodu. Ülikool ise on hoopis teine teema, sellest võib-olla mõni teine kord, aga linn ise on hästi armas ja väga toredate inimestega koht. Erinevalt Kärdla müüjatest ei tunta mind poodides ära ega teata mu tavalist ostukorvi, seda annaks võib-olla isegi muuta, kuid tudengina on vaja raha säästa. Olen palju teada saanud. Näiteks oskan teile seletada, et vöötlihase tõmbumiseks on vaja, et kaltsium tuleks sarkoplasmaatilisest retiikulumist välja, ühineks troponiiniga ning selle tulemusel saavad müosiinipead aktiiniga kokku minna. Veel sain teada, et refleksioon ei kirjutatagi reflektsioon ja ühes loengus kasutasin ÕS-i, et õppejõu sõnadest ning jutust aru saada. Üks kõige suurem vale ülikooli kohta on ütlus, et kedagi ei huvita, kas käiakse kohal ja kui palju puudutakse, arvasin seda tõsimeeli. Tuli välja, et väga palju huvitab, seega jee.
Mainin veel ära, et olen alates 1. jaanuarist 2016 iga päev VSCO-sse pilte üles pannud, kuna tahtsin endale mingisugust "projekti", mille kallal töötada. Pildid ei ole erilised, lihtsalt teen klõpsu, kui näen midagi ilusat/toredat/huvitavat või vahel, kui pole midagi pildistada, otsin meeleheitlikult seda ilusat/toredat/huvitavat. Üldjuhul ikka on, kuna maailm on päris kenake. Ärge siis väga algusesse kerige, kuna hilisemad pildid on minu arvates paremad. Lisan mõned siia ka, mis enamjaolt on uuemad, kuna hetkel ei pääse vanadele ligi, et neid salvestada. Aadress on http://vsco.co/maarjuz, võite uurida, kui huvi on.
Ei oskagi rohkem kirjutada, kuidagi nii palju on juhtunud, et kõik ei tule meeldegi. Ehk hakkan siia rohkem postitama, aga eks paistab, ega siin ülikoolis vaba ajaga kiita pole.
