Minu sünnipäev, koolitants Pärnus.
Sel aastal oli 11.märts esmaspäeval. Koolis, kodus ja tantsukas soovisid väga paljud õnne ja tegid tuju kohe väga, väga heaks, aga päeva lõpuks polnud sünnipäeva tunnet ikka. Ei tea, miks see nii oli, võib-olla sellepärast, et terve päev möödus kiirustades ning midagi tehes. Tolle päeva juures oli hea ka see, et viimased kolm tundi jäid ära, seega veetsin koolis ainult neli tundi, whoooop. Õhtul kell kaheksa, peale tantsukat, saingi 16. Ma küll ei oska öelda, kes mulle tegelikult ka vanuseks selle numbri pakuks, aga olgu. (Nägin täna unes, et mind mõõdeti ja pikkuseks saadi 168 cm. Muidugi olin hästi õnnelik ja rääkisin kohe kõigile, aga kahjude kahjuks keegi ei uskunud mind. Siiiiiis aga ärkasin üles ja mind tabas ränk reaalsus, olen endiselt 165-166 cm.)((ma olen tegelt kasvanud küll natukene))
Sünnipäeva pidasin hoopis kolmanda veerandi viimasel päeval ehk 15. märtsil. Eesti keele tunnis tegime veerandilõpu viktoriini ning saime tunnistused kätte. Ma ei olnud oma kehalise neljaga mitte sugugi rahul, sest kui korvpallivõistlused oleks varem olnud, oleks see viis praegusesse veerandisse läinud ja veerand oleks samuti viis tulnud. Üks neli tunnistusel ei ole meeldiv, KUIGI fakt, et see oli kõigest kehaline, teeb asja paremaks. Viimaseks tunniks ühiskond, kus oli kontrolltöö. Tegin selle ära, ruttasin poodi veel viimaseid asju ostma ning alustasin vaaritamist. Kõigi nende kolme tunni jooksul, mis kodus olin, ei istunud kordagi maha ja toimetasin köögis. Külalised tulid viiest. Ketult sain parima kingituse - nimelt ostis ta mulle neli suurt jäätist! oh taevas, te oleks pidanud mu reaktsiooni nägema :D Muidugi said need vähem, kui nädalaga otsa...... Sünnipäeval ei teinud otseselt midagi, aga tundus, et inimestel oli midagi teha ikka. Järgnevatel päevadel kutsusin inimesi meile sööma, sest toitu jäi kõvasti alles. Helen tuligi laupäeval meile, tegime nummisi ratelakse.
Koolitantsuks pidime öösel ärkama kella kolmest, et viiesele praamile jõuda. Saabusime Pärnusse väga vara ja istusime seal niisama ning lõime aega parajaks. Lõpuks algas Virmaliste proov, mul läks täitsa hästi. Kui proov läbi oli, läksime pooooooooooooodi, hehe, ostsin kaks pluusi ning ühe topi (kuna mul jäi koju ja meil oli esinemisel vaja). Siis istusime jälle niisama ja viimaks algas esimene kontsert. Esinesime Virmalistega ära, Tiina ütles, et meil läks hästi :) Vahepeal käisime veel söömas, istusime taaskord niisama, vaatasime kontserti. Algas Kärbeste proov ja mitu, mitu tundi hiljem ka kontsert. Tiina ütles jälle, et meil läks hästi, jeeeeeee :):) Liikusime bussi ning alustasime sõitu kodupoole, endal pöidlad pihus, et praamid sõidaks. Väikesed muidugi seda ei lootnud, nemad soovisid praamil ööbida ja see ka juhtus. Veetase oli liiga madal ning seetõttu pidime ööbima parvlaeval Regula. Pumpasin madratsi täis ja vajusin unne, sest olin äärmiselt väsinud. Järgmisel hommikul äratati meid kuskil kuuest, ma arvan, panime asjad kokku ja Muhumaa peale. Sõime putru ning jäime magama jälle, üsna pea olime sadamas ja jõudsime elusalt ja tervelt koju.
Reis oli tegelikult tore, väga tore, isegi ööbimine polnud nii hull... halb asi oli see, et kolmapäev läks vaheajast raisku, sest olin nii väsinud ja ei suutnud midagi teha, läksin õhtul kell seitse magama ka.
SEE YOU LATER ALLIGATORS!
 |
| Ei, mis mõttes? mina ei kirjutanud seda ta põsele........... eip. |
 |
| Kes julgeb vastu vaielda sellele, et mul on nii nummi õde? |
