Alustagem üht tõsist postitust sellega, et me saime koolitantsul kahe tantsuga edasi, JEEEEEEEEE! :):):) Poleks iialgi seda uskunud. Pluss, üleüldse said sel aastal nii paljud edasi.
Maarja sai prillid kätte. Ise olen üsna rahul, minu arvates on need peas täitsa ooo kaaaa'd ning Hannela sõnad olid sellised: "Kui inimesed sulle otsa vaatavad, nad saavad aru, et midagi on teistmoodi, aga nad ei suuda öelda mis." Mulle see igati sobib, valisingi neid selle pilguga, et võimalikult vähe silma paistaks. Näen tahvlile ka natukene paremini, kuigi tegelikult ma nägin ennem ka, natukene uduselt, kuid lugesin siiski välja, mis kirjas oli, aga see ajas mu silmad õhtuks valutama. Nimelt pingutasin silmi liigselt ja selletõttu oligi mulle neid vaja. Nüüd on lood paremini, vaatan kaugele prillidega, vahest olen arvutis ka ning silmadel on kohe palju, palju meeldivam olla.
Midagi mitte üldse üllatavat on see, et olen taaskord vaadanud palju Castle'it, juutuubereid ning PLL'i. See ei oleks minu blogipostitus, kui ma neid asju ei maini.Täna nägin unes ühte hästi nunnut Spoby (Spencer + Toby, if you're wondering) momentomit, et üles ärgates tuli kurbus peale, sest sarjas on nad hetkel ju lahus. Ma ei tea, mul on ikkagi kahtlustunne, et nad saavad lõpuks jälle kokku.Täna hommikul oli rõõmustav uudis see, et ma pole ainukene inimene, kes vahest oskab teiste tegemisi/mida nad ütlema hakkavad, ette ennustada. See on ausalt kohati väga jube, kuidas ma mõtlen, mis nüüd juhtub või mida see inimene ütleb ja see päriselt ongi nii. Nagu kui me vaatasime klassiga Poiroti ja minu jaoks oli üks asi nii loogiline, aga kui ma pärast Helenile rääkisin, kui ilmselge see oli, siis tema reaktsioon oli "mida helli sa ajad, see polnud üldse ilmselge". Mis veel selles valdkonnas rääkida on? TÄNA TULEB TWO PARTERI TEINE PART WHOOOOP! Me iz excited. Kui keegi mõnda head juutuuberit teab, keda ma juba ei vaata, siis kommenteerige aga alla, sest neid ei ole kunagi liiga palju :)
Hakkasin täna mõtlema, kui hea on ikkagi vanu blogipostitusi lugeda ja asju meelde niimodi tuletada. Tegin ka otsuse, et 2011. aasta suvi oli üks parimaid suvesi, mis mul olnud on. Siis oli tantsupidu ja blogipostitusi lugedes tuleb ka nii hea tunne peale. Ma tegin küll vahepeal piltide/teksti puhastust siin, sest mul oli üsna häbi (see oli ammu enne seda, kui meid koolis kõiki googeldati, niiet see on hea). Inglise keele tunnis tuli ka tantsupidu jutuks ning see meenutas mulle tõesti, kui väga ma seda nautisin ja kuidas ma seda tagasi tahaks :( Üks tantsupidu, palun? Ei? nuuks.
Veel on väga oluline mainida seda, et ma saan 14 päeva ja kolme tunni pärast 16-aastaseks. Kes seda küll arvata oskaks, kui mind vaadata? Tahate näha, et kui ma kiivrita sõitma lähen, siis mind peetakse kinni. Oh well. Märtsi lõpus/aprilli alguses peaksime me majja ka sisse kolima, niiet veeeel põhjuseid, miks märtsi oodata. Ja suudate te uskuda, et kohe on läbi kolmas veerand ja siis on neljas veerand ja siis on eksamid (eeeeeeek) ja siis on üheksas klass ning põhikool läbi ja ma peaksin ju nagu suur olema, aga kuidagi ei suuda ma ette kujutada seda, et ma käituks täiskasvanulikult. Lihtsalt ei suuda. Ütlen veel ka seda, et ma ei usu, et ma sel aastal kiituskirjaga lõpetan, sest mul tuleb kas keka neli või mõni eksam neli, ma arvan, aga eks näis.
Tuleval reedel on võimlemisfestival ning ma loodan väga, väga, väga, et ma olen selleks ajaks terve. Oleks suht [sisesta siia halb sõna], kui ma ei oleks. Raha on makstud ja seltskond on ka väga meeldiv. Küll mul on ikka parim ajastus haigeks jäämisega. Haiguse teemal veel ka see, et ma köhin ja nuuskan omale sixpacki, mis on suurem, kui Paulil.
NÄGEMIST.
