you always make me smile

Terve nädal on olnud õpirohke... esmaspäevast alates oli igal päeval kontrolltöö ja mõnel ka mitu. Esmaspäeval olid tööd geograafias ja eesti keeles, ülejäänd päev oli tavaline. Teisipäeval oli matemaatikas kontrolltöö ja vene keele tund oli päris lõbus :) Kolmapäev oli vaba! Nimelt oli tegemist eksami eelse päevaga, mil sai õppida.. Muidugi käisin tol päeval ka korra koolis, sest oli vaja käsitöö õpetajale vaip viia (näituse jaoks) ning inglise keele konsultatsioon oli ka, et eksamiks ikka valmis olla. Samal päeval õppisin eksamiks, aga mitte väga palju, sest teadsin, et kui üle õpin, läheb kõik sassi. Neljapäev oligi siis eksamipäev. Eksam hakkas kell 9:00 klassis 23. Meid oli kokku tegelikult päris palju... meie klassist osad, B klassist osad. Öeldi kohe ära, et hinded saab teada alles järgmisel nädalal, mis on tegelikult halb, sest kõik teised said juba teada, aga oh well, ootan ära :) Täna ehk reedel oli väga-väga kerge koolipäev, kuigi selle suutis raskemaks teha üks kena kontrolltööke füüsikas. Muidu oli ainult neli tundi, sest bioloogia ja kunst jäid ära, mis mulle igati sobis.

See tundub väga uskumatu, et kokkuvõttes on ainult ÜKS nädal veel käia ja ongi läbi. Tõsiselt ka, see aasta on niiiiiiii kiiresti mööda läinud, et ise ka ei usu.... Alles oli ju 1.september.... Aga noh, kõik on ju väga super! Eks ongi juba seda puhkust ja kõike vaja, õues on ka juba nii mõnus ja soe. 

Oh you're in my veins and I cannot get you out

Nii, vahepeal on juhtunud tegelikult päris palju ning ma üritan selle siis kokkuvõtvalt kirja panna. (nii palju, kui üldse meelde tuleb...)

Kõigepealt sellest, et aprillilõpus oli tantsukaga Isetegijate kevadkontserdil esinemine. Muidugi oli meid pandud kõige viimasteks, aga aeg läks üllatavalt kiiresti. Mina isiklikult olin terve aja riietusruumis koos viie-kuue inimesega ja põhilised tegevused olid naermine, vasakule mõtlemine, lolli mängimine. Lõpuks esinesime me ära ka ja minek oli koju. Ausaltöeldes ma ei mäleta, mis ma pärast tegin, aga võin eeldada, et vaatasin kuskil 2-3 Castle'i episoodi (tegelikult olen ma üks suur Castle'i friik ja vaatan igapäev mitu osa, kuigi olen kõiki neid lugematuid kordi näinud hehe) ja istusin niisama arvutis. Peale selle panin asju kokku, sest järgmisel päeval oli minek Tallinnasse.

Tallinnasse jõudes viis isa mind ja Katat Kristiinesse ning ema Virru. Olime siis seal kuskil 2 tundi äkki, kuni kõik sai läbi käidud ja minek oli Märdi ja Evka juurde. Nimelt on neil uus elukoht ja pidime minema soolaleivale. Õhtu veetsime seal kuulates teiste jutte ja ise ka kaasa rääkides ning lõpuks läksime magama ka ära. Olin vist esimene, kes ära kustus, sest väsimus oli suuuuur. Hommikul kuulsin veel, kuidas üks naaber oli käinud seal ja soovinud kätt suruda, okei :P Igatahes, ärkasime kuskil 9:00 paiku ja hakkasime end sättima Jaanuse juurde, sest sel päeval (ehk siis pühapäeval) oli Viimsi kardirajal Ralfi sünnipäeva pidamine. Umbes poole kolme paiku hakkasime startima ja seal olime äkki poole kuueni, ei tea :D Tegelikult on kardid ju toredad asjad, kuigi päris kohutavad ka. Tulin sealt uhkelt ära paistes põlvega, aga oh well, vähemalt oli äge. Öö veetsime Jaanuse juures. Esmaspäeval oli tegelikult ju koolipäev, aga otsustasime mitte minna, sest oli vaja maja ehitamise asjus ringi liikuda ja tantsukasse ka ei jõudnud. Käisime veel Ülemistes ka, kust mina midagi ei ostnud. Varsti hakkasime liikuma 18:30 praamile - olime esimesed sadamas, praamisõit möödus ka kiiresti, SEST vaatasin Castle'it. Õhtul veel käisin jooksmas ka, sest teisipäeval oli Maijooks.

Kätte oligi jõudnud maikuu ja ausaltöeldes imestasin, et selle ära jaksasin oodata... nimelt oli 7.mail üks elevusrikkamaid päevi, mis mul olnud on :) Tegelikult oli terve see aeg, mis ootasin väga elevust täis ja nii, aga vot see päev oli veel eriti. Hullemaks tegi seda veel see, et olin haige ja ei saanud kellelegi oma muresi kurta, kui äge see ikka on! Esmaspäev vastu teisipäeva ärkasin öösel üles kell 4:45 ja panin netist live tööle. Oeh. Need olid ausalt ühed närvisöövamad 42 minutit mu elus haha. Pärast ma muidugi enam magama ei jäänud, sest kannatasin suuuuuure OCD mõju all. Teisipäev muidu möödus taas kodus olles, sest haigus kimbutas endiselt, aga kolmapäeval läksin juba kooli ja elu läks rõõmsalt edasi.

Nüüd on kohe-kohe käes üleminekueksam, mida ma eriti ei kardagi, hetkel.... tõenäoliselt tuleb see närv sisse alles kolmapäev vastu neljapäeva. Muidu on ka hästi kiire koguaeg... palju on õppida... ise ka imestan, kuidas kõike üldse jõuan :) Tundub nagu õpiks koguaeg...

Hea on veel see, et kohe on käes SUVI!!!!! ohjah, nautige siis neid suurepäraseid ilmasi ja küll see suvi ka kätte jõuab :)